12.08.2019
Üpris kultuuriline on lähem minevik olnud. Üleeelmisel laupäeval käissin kohalikus Festival Teatris "Oklahomat" vaatamas. Meeldis väga. Vaatasin kohe otsa ka Lavakunsti Kateedri etendust ja nüüd kummitavad need laulud ikka veel.

Laupäeval käisin Londonis. Avastasin, et viimaseid päevi on Tate Britainis Van Goghi näitus. Muidugi oli vaja minna. Oleks pidanud piletivärki varem uurima. Kui sinna jõudsin, selgus, et pileteid on ainult kella kümneks õhtul. Ei jäänud muud üle, tuli liikmekaart soetada, siis sai kohe sisse. Näitus ei olnud nii vaimustav, kui ma lootsin. Põhuseid kaks:
1. Liiga palju rahvast oli, kuhugi ei pääsenud vabalt ligi
2. Palju oli inglise kunstnike pilte, mis olid Van Goghist inspireeritud, aga oleks rohkem päris Van Goghi tahtnud.
Plaanis oli veel üht vene restorani külastada. aga oli juba   liiga palju aega kulunud ja telefoni aku hakkas tühjaks saama. Inglise rongiliiklus ajab hulluks.

Pühapäeval oli viimast päeva katedraali juures igaaastane keraaamikanäitus. Jälle jõudsin viimasel hetkel.