18.06.2017
Nüüd on siis La Manche's ujutud. Vesi soolane. Jube palju rahvast, jube pikk rand. Ja tundub, et  terve rannik on üks suvitusrand. Mõned imelikud asjad hakkasid silma:
1. ei näinud ühtegi riietumiskabiini
2. söögi ja jäätisesabad olid meeletult pikad. Ei tea, miks müügikohti nii vähe oli.
3. koerad rannas. Eestis vist pole lubatud

Töönädal oli niru. Töötasime kella viieni, ühel päeval lausa neljani. Sedasi jääb palk kehvaks ja õhtud muutuvad igavaks. Peaks vist jooksma minema😏

Jõudsin järeldusele, et siin on ikka vaja ka inglise telefoninumbrit. Tahtsin siis ka selle jaoks eraldi telefoni osta. Kasutatud elektrooniliste asjad poest leidsin kena Nokia. Sellel oli peal kleeps Orange
Ei osanud sellest midagi arvata, aga selgus, et see on midagi erilist. Käisin läbi kolm telefonipoodi, mida ma teadsin, aga ei saanud sim-kaarti. Neljandast oleks saanud, aga seal selgus, et telefon ei töötagi. Viisin selle poodi tagasi. Raha kanti ka kaardi peale tagasi. Niisugust asja nägin esimest korda. Muidagi ei vii ma ka just sageli asju tagasi. Ostsin siis ikkagi ainult sim-kaardi ja kuna olin sunnitud ostma ka 10£ eest kõneaega, on mu telefonis praegu inglise sim-kaart. Minu nr on 07462144742.
Tahtsin sellest isevärki puust head pilti saada, aga ei tulnud jälle väga hea välja

Lõpuks käisin Mehhiko restoranis söömas

See om mingi röstitud või grillitud kaktus.  Oli selge, et selle metallist kõveriku peal seda lõigata ei saa, õnneks oli  laua peal veel mõned taldrikud, mida siis kasutasin. Pärast vaatasin, üks tüdruk sõi neid näppudega. Veel mulle meeldis see, et kui hakkasin kaardiga maksma, tuli terminaali ekraanile küsimus, kas ja kui palju tahan jootraha anda. Muidu kunagi ei tea, kuidas seda teha.

Minu odavast kaubamajast ostetud odavad püksid juba hargnevad õmblustest. Ehk peavad suve lõpuni vastu.