04.08.2018
Cornwallis käidud.
Pühapäeva hommik oli sajune, keep läks asja ette. Rohkem vihma ei saanudki. Newquaysse jõudmiseks pidanuks kuluma natuke alla 7 tunni, aga läks umbes 10. Pidin sõitma 4 rongiga, aga teine rong hilines palju ja jäin järgmisest maha, ootasin 2 tundi ja siis pidin ka neljandat rongi plaaniväliselt tund aega ootama, aga kohale ma jõudsin, hotelli leidsin.
Hotell on suht kesklinna lähedal. Õhtul tegin väikese ringi, ostsin pisut süüa. Hommikusöök on tavaline inglise. Pererahva koerad lösutasid söögitoas, mis Eestis oleks vist mõeldamatu.
Sõitsin Carnawase randa kaljusid vaatama, väga vaimustav. Ülevalt alla mere juurde oli 120 trepiastet, ära käisin.
Pärast läksin ikkagi akvaariumisse, kuigi nendes on ju käidud, aga hetk oli niisugune, et ei viitsinud midagi pikemat ette võtta. aga niisugust kaheksajalga vist polegi varem näinud. Teine on lõvikala.
Otsisin üles ka vanaaegse (vist 10 saj) vaatlusposti, ega aru saanudki , mida seal vaadeldi. Tibake ekslemist ka ja pärast avastasin, et keslinna rannast oli see täiesti nähtav, vaadata peab oskama
Hommikul jalutasin veel kenas pargis
Ja oligi aeg Tintagelisse sõita. Kahe bussiga. Hotell Ok, ainuke viga, et keskusest kaugevõitu.
Õhtul jõudsin ka pisikese linnaringi teha. Rannas ja kuningas Arturi lossi juures ka, aga piletit ei ostnud, jätsin järgmiseks päevaks. Kõige suurem elamus oli vana postkontor, mis on ikka tõeliselt vana.
Järgmist päeva alustasin retkega kose juurde. Hiljem avastasin, et sinna oleks pidanud pileti ostma. Ma ei teadnud, ei ostnud ja keegi ei küsinud ka. See on ikka liig ka, niisuguse asja eest raha küsida. Niikuinii on seal kohvik ja nännipood, millega nad teenivad. Aga kosk on kihvt.
Siis käisin vanas postkontoris sees ka. Kuna olen käinud vabaõhumuuseumis, siis selle maja sisemus eriti ei rabanud.
Ühes kirikus oli lillede näitus. Kuna oli kirikus ja palju valgeid õisi(liiliad peamiselt), tekitas matusemeeleolu, aga ilusad olid küll. Siis uitasin veel rannaradadel, mõtlesin, kas minna kuningas Arthuri lossi või mitte. Otsustasin ikka ära käia. Muidugi pole seal mingit lossi, ainult varemed. Küllap oleks seda õigem nimetada kindluseks või linnuseks. Oli kõrgust, oli avarust. Sai jälle treppidest ja mäekülgesid pidi ronida.
Järgmisel hommikul siis Eden Projecti. jälle seiklemine nelja bussiga, kohale jõudsin. Hotell oli mingi konteinerhotell, sihuke isevärki. Eden Projectis oli kõige põnevam muidugi vihmametsade osa ja Vahemere osa. Natuke palju minu maitse jaoks igasugu lõbustusi ja atraktsioone. Jalutamisruumi ja radasid oli ka palju.
Tagasisõit Chichesteri läks seiklusteta nelja rongiga, ainult 1 kummaline lugu: esimeses rongis kontrolliti minu piletit. Teises ja kolmandas rongis heitis piletikontroll mull ainult pilgu ja läks edasi. Kas ja kuidas nad teadsid, et mul on pilet?
Kõigist seiklustest Cornwalli bussidega ei viitsi kirjutada.
