19.03.2017
Nädal algas jamasti. Pidime puhastama priimulaid, aga polnud enam midagi korralikku võtta. Eks siis tuli leiutada meetodeid, kuidas sitast saia teha. See kasvuhoone, kus need lilled olid on minu karavani vastas. Vaatasin juba mõni aeg tagasi, et taimedel lehed juba kollased, aga õisi veel polegi. Nüüd siis saime neid kitkuda. Meie supervisor oli ka jube närviline. Ei tea, kas ta muretses sellepärast, et ei jõua tellimusi valmis või oli tal mingi muu probleem. Kõige rohkem sai nähvakaid Timo. Timo on meil kerge kiiksuga ja minu meelest peaks Inga sellega arvestama ja mitte liiga palju kurjustama.
Mõned asjad töökorralduses jätavad veel soovida. Mitu korda oli nii: Puhastasin potid ja taimed, panin lipikud külge, potid aluse peale ja trolli peale. Justkui valmis. Ja siis toob ta hinnad. Tõstan kõik maha ja hakkan hindu kleepima. Topelttöö.
Trolli on niisugune ratastega käru, millel saab riiuleid vastavalt vajadusele ära võtta ja riiulite vahesid muuta

Teine tore transpordivahend on vilbero. 

Just nii eestipäraselt hääldataksegi. Tundus esialgu põnev sõna, guugeldasin, aga Google ei teadnud niisugusest sõnast mõhkagi. Ühel päeval ütles Patricia selle kohta barrow ja siis ma taipasin, et keegi on muutnud suupäraseks inglise sõna wheelbarrow.

Mulle hirmsasti meeldib, kuidas siin igal pool suvalistes kohtades teede ääres õitsevad nartsissid. Väga ei usu, et nad looduslikult kasvavad. Arvan, et tingimused nende jaoks on nii sobivad, et kui sibul kuhugi maha pannakse, siis nad kasvama hakkavadki.

12.03.2017
Täna tulin linnast bussi peale mitte sealt, kus tavaliselt. Seisin siis mandrieurooplase moodi parempoolses tee servas bussipeatuses, aga buss tuli muidugi vasakut äärt pidi. Õnneks ei olnud autosid ja jõudsin üle tee joosta.
Kahtlaselt külm on olla, loodan, et see ei tähenda haigust.

05.03.2017
Reede õhtul kell 6, kui tööpäeva lõpetama hakkasime, teatas Aivar, et homme hommikul kell 7 kohtume. Seega siis laupäev tööpäev. Poolik. Ei tahtnud protestida ka, kuna nemad ei sokutanud minu vagunisse võõrast tütarlast. Eile siis kena kodune õhtupoolik. Värvisin juukseid, koristasin, pesin pesu. Kui täna linna minema hakkasin, tulid siin hoovi peal vastu 2 inimest (mees ja naine). Ülisuure tõenäosusega uued töötajad. Loodan, et mitte venelased. Eelmine nädal olid siin mõned agentuuri kaudu. Tublid naised, aga kohe hakkas vene keel kõlama. Ei meeldi mulle, kui vene keel siin domineerima hakkab.
Täna sattusin ühte itaaliapärasesse söögikohta. Võimalik, et ma poleks sinna jäänud, aga üks teenindaja leidis mulle kohe ühese laua ja pistis menüü ka pihku. Tellisin mingu keerulise nimega toidu ja koogi. Selgus, et seda kooki ei ole ja ettekandja sokutas mulle ühe kallima magustoidu, mis polnud ka üldse paha.  Kui ma seda keerulise nimega toitu sõin, oli mul kahtlus, et see pole see, mida ma tellisin. Kui arve sain, selgus, et polnudki. Oli 3,5£ kallim peedi ja veel millegi salat. Mainisin seda ettekandjale, et ma ei tellinud seda, mida ma sõin ja minu üllatuseks tegi ta arve ringi ja maksin selle eest, mida ma tellisin.

03.03.2017
Üks lõbus lugu

Ühel päeval suundusin pärast lõunat oma töökohale ja kasvuhoone poolt tuli üks soliidses eas daam autoga. Jäi seisma ja rääkis midagi banaanidest. Mina midagi aru ei saanud ja ütlesi

n talle, et meil siin banaane ei ole, ainult lilled. 😃 Tema ütles, et ta tõi siia banaane. Mina ei saa ikka millestki aru , mõtlen, mille kuradi pärast ta siia banaane tõi. Siis ta ütles:"For you" ja siis ma sain aru. See oli Walteri (omaniku) õde, kes meile ikka vahel mingit toidupoolist toob. Õnneks jätkus mul oidu "sorry" ja "thank you" ütelda.
Ikka ajab naerma, aga piinlik on ka natuke.
Homme on tööpäev. Poolik, aga ikkagi.😒😒.